Tartu... Tartu...
Koht, mis mulle siiani ei meeldi.
Koht, kus nende 2-3 kuu jooksul siin olen ma näinud rohkem liiklusõnnetusi ja jalakäijate allaajamisi, kui Tallinnas mitme aasta jooksul.
Koht, kus autojuht ei sooviks üldse olla, üsna ebameeldiv on, kui tuimalt ette keeratakse ilma suunda näitamata tipptunnil.
Koht, mis ühest käest ei lase magada ja teisest käest pakub mulle unenägude nägemise luksust(meeldivalt sürr mitmel tasandil).
To explain - Dreams with people i've maybe seen once-twice, maybe i even know their name, but i remember their face.
Us going to places i've never been, maybe seen on the telly, books or something, places i know exist somewhere on this earth but where i've never been to, let alone with those people.... doing things I surely haven't. Weird to say the least.
Koht, kus pmst esimest korda elus olen tarbima hakanud kohvi, feeding my own addiction. Drinking to the point where you're sick to your stomach, then drink some more. The point where you have so much caffeine in your system it doesn't make sense to drink more and STILL drink some. Dream of consequences like dark yellow/black teeth and screwed up internals. Drink some more.
Koht, mis on halastamatu.
Koht, mida ma õnneks unes näinud pole.
What a beautiful world, so fragile and fertile,
Pain filled the void when boy met girl
Digitaalsed sümfooniad
Lähme kohta, kus on kokat ja vein, kohta kus keegi ei näeks meid. Tule ida-aasia sügavustesse ja veedame päevi jõel,
elame paadis ja transpordime inimesi, näeme iga päev erinevat rahvast,
Koht, kus - and i Quote "meie Tallinna kolleegid ei saa kunagi tundma selliseid recurring dream-like päevi nagu täna - ärkad, teades et raha söögiks ei ole, ostad kohvi ning suundud terveks päevaks raamatukokku õppima. See õige ja idülliline tudengi elu, millest keegi ei rääkinud, sest meie ei küsinud." - eelmainitu on tavaline.
"The dreams we left behind will open the door."
Koht, kus päevad mööduvad nähes muusika kuulamisest und, sest mujal lihtsalt pole mahti. Skillet
No comments:
Post a Comment